Thursday, May 30, 2013
A very fine place spoiled by civilization.
Mida aeg edasi, seda vähem sünkroonseks mu postitused reaalsete reisidega muutuvad. Igatahes tuli mulle just pähe, et ma ei ole veel rääkinud Saksamaast, Marokost ja Inglismaast.
Kui on üks asi, mida ma vihkan rohkem kui Ryanairi, siis peaks selleks olema Riia lennujaam. See viimane ei ole arvatavasti eriti üllatav väide kellegi jaoks, kes lõunanaabrite lennujaamas kunagi käinud on - ebamugava plaaniga, kõle, igav ja lisaks puuduvad kõige esmasemad tarberuumid. Aga milles see vaene Ryanair süüdi on? Ei, mul ei ole midagi selle vastu, et 13 euroga on võimalik hankida pilet Frankfurdist Põhja-Aafrikasse, ei häiri mind ka kitsad istmed, täiesti külmajudinaid tekitavalt koledat kollast värvi plastikust salongikujundus või tasuta jookide puudumine. Aga lennufirma kohta, kes väidab, et 95% nende lendudest jõuavad kohale õigel ajal või enne seda, pole mind kunagi tabanud õnn vähemalt (!) tunniajase hilinemiseta nendega õhku tõusta.
Seega, kui ma lõpuks Frankfurdis närvilise ja väsinuna Ryanairi koledast plekkpurgist välja astusin, näitas kell 2 tundi rohkem, kui oleks pidanud. Hotelli jõudsin halva infrastruktuuri ja säästurežiimi tõttu 5 tundi planeeritust hiljem. See, koos naeruväärset ebaõnne täis eelnenud päevaga omakorda tähendas unetut ööd ahelkohvijoomist ja oma viimasele hetkele lükkunud koolikohustuste täitmist, mis oleksid ideeliselt pidanud varem valmis olema. Palju varem. Lõpuks hommikul kell 9 magama vajumine tähendas ilmselgelt seda, et esimene hotellitoaväline mälestus Frankfurtist oli hiline ja unine, jäädes õhtusse.
Aga midagi Saksamaa juures mulle tohutult meeldib. Võib-olla on tõesti süüdi nende võrratud vorstid - ausalt, mina, kes ma Eestis isegi sadat grammi viinereid aastas ei tarbi, armusin nendesse särisevatesse sinepistesse kalori- ja kolesteroolipommidesse silmapilkselt.
Kui on üks asi, mida ma vihkan rohkem kui Ryanairi, siis peaks selleks olema Riia lennujaam. See viimane ei ole arvatavasti eriti üllatav väide kellegi jaoks, kes lõunanaabrite lennujaamas kunagi käinud on - ebamugava plaaniga, kõle, igav ja lisaks puuduvad kõige esmasemad tarberuumid. Aga milles see vaene Ryanair süüdi on? Ei, mul ei ole midagi selle vastu, et 13 euroga on võimalik hankida pilet Frankfurdist Põhja-Aafrikasse, ei häiri mind ka kitsad istmed, täiesti külmajudinaid tekitavalt koledat kollast värvi plastikust salongikujundus või tasuta jookide puudumine. Aga lennufirma kohta, kes väidab, et 95% nende lendudest jõuavad kohale õigel ajal või enne seda, pole mind kunagi tabanud õnn vähemalt (!) tunniajase hilinemiseta nendega õhku tõusta.
Seega, kui ma lõpuks Frankfurdis närvilise ja väsinuna Ryanairi koledast plekkpurgist välja astusin, näitas kell 2 tundi rohkem, kui oleks pidanud. Hotelli jõudsin halva infrastruktuuri ja säästurežiimi tõttu 5 tundi planeeritust hiljem. See, koos naeruväärset ebaõnne täis eelnenud päevaga omakorda tähendas unetut ööd ahelkohvijoomist ja oma viimasele hetkele lükkunud koolikohustuste täitmist, mis oleksid ideeliselt pidanud varem valmis olema. Palju varem. Lõpuks hommikul kell 9 magama vajumine tähendas ilmselgelt seda, et esimene hotellitoaväline mälestus Frankfurtist oli hiline ja unine, jäädes õhtusse.
Aga midagi Saksamaa juures mulle tohutult meeldib. Võib-olla on tõesti süüdi nende võrratud vorstid - ausalt, mina, kes ma Eestis isegi sadat grammi viinereid aastas ei tarbi, armusin nendesse särisevatesse sinepistesse kalori- ja kolesteroolipommidesse silmapilkselt.
Subscribe to:
Posts (Atom)